Siis, kui puhkus enam ära ei väsita, hakkab vanadus tulema. Metsa tahtsin, metsa sain. Raiun endale pealuu sisse, et metsas ei tohi magama jääda. Sest on võimalus, et ärkad selle peale, et põsk lirtsatab lompi, mis telki on tekkinud ja pea-aegu kõik inimesed on hoiatuseta lahkunud, kaasas su tulemasin. OÜ Tartu Õlis on oodata kättemaksu! Hea, et selline ahelsuitsetaja olen, kellel kuskil ikka miski varu tuli leidub. Kui 2 hüljatud emast vihmases metsas lõket teevad, kulub selleks poolteist tundi ja kogu paberimaterjal. Maailma materjalistid oleks meid nähes nutnud ja karjunud. Kui on vaja tuld alustada, siis vahendeid ei valita. Kui lõke põleb ja kitarr pole vihmast läbi ligunenud, kaob ohustatuse tunne. Muid varusid jätkus.
Huvitav, kus viibib hetkel Jaan Tätte? Ühed väitsid paar nädalat tagasi, et ta vedeles üsna abitus olekus Võrtsjärve kaldal, teised teavad rääkida, et vähem produktiivsed hetked veedab ta Raja tänaval kosutusel. Kunstiinimeste ohver ühiskonnale on alati olnud hulluks minemine või lasta end hulluks ajada või vähemalt kannatada kellegi abistavat kätt teel sinna poole. Äkki on lihtsalt alkohoolik? Ei tea, aga Revolutsioon on sitaks kõva lugu.
Aju tahab alt vedada. Parem minna ja vaadata, milline uks tuule käes kriiksub ja kes siin öösel kell peaageuetkolm ringi tuiab. Getos on imelik elu.
Ilm: udupeadel on suurepärased tingimused.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment