Ma hakkan vist stabiliseeruma. Või siis lihtsalt nüriks jääma, ah mis seal ikka..
Töö on huvitav. Kardad, aga ikka teed. Teistel ei ole nii huvitav. Igav ja tüütu on, aga ikka teevad. Ilmselt sellepärast ma polegi veel ära jooksnud. Naeran ise ka, kuhu sa ikka jooksed.
Ja kui asi on päris hull, aitab keegi ikka mõtte paika tagasi loksutada või vähemalt ühe koha peale istuma jääda ja mitte asju lõhkuda. Kui meil tänupühad oleksid, saadaksin Guy Garvey`le kaarti. Ja mõned oleks veel.. Hea, et pole. Mulle ei meeldi ilased asjad nagu tänupühad. Ja kes kurat mõtles välja nimepäevad??
Repressioonid hakkasid jälle pihta. Tund aega tagasi juba karjuti, et kõik peavad magama minema, sest hommikul aetakse vara üles. Filistritel pole probleemi päev aega käte-jalgadega sahmida ja pärast seda kohe voodisse ronida, et järgmisel päeval sama teha. Samuti pole neil probleemi teistsuguste harjumustega mittearvestamisega. Ronisin oma urgu ja teesklen, et magan. Siin ei kulu selleks eriti palju energiat- laamendada ei tohi ja suitsule minnes ei või tulesid süüdata. Keegi ei saa midagi aru.
Hipi. Empaatiat! Hipi. Headust! Hipi. Tolerantsust! Hipi. Rahu! Ma mitte ainult ei ole uhkusega 21. sajandi hipi vaid unistan kõikide inimeste pööramisest! Hea, et elan vähem ohtlikul ajal, kui teisitimõtlejaid ei pisteta türmi ega tulistata kuklasse.
Ja palgapäeva mõtteaine: kuidas kahelda, enne kui lolli seisukoha võtad?
Ilm täna Eestis ja mujal maailmas: mida lollim, seda selgem.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment