Mandumise abc. Kunagi oli teisiti:
millele kõigele jõuab mõelda, kui sa öösel päriselt ei maga! Kellaajad, kuupäevad, täna teen, täna näen, täna proovin, see helistas, see ei helistanudki, see asi tähendas midagi, see ei tähendanud, magada ei taha, ärgata ei julge ja kaine olla on vastik. ja juba suudadki moodustada keerukamaid lauseid. ime-imelline. ärkad kunagi õhtul ja järgmisel hetkel oled kuskil, kuhu sa vabatahtlikult ei läheks. jeah. inimesed kõnnivad sulle tänaval vastu, nii lootusetult võõrad ja jäledad, sest nad on ikkagist inimesed. järgmisel hetkel ei ole ka või kurat seda teab. mitte midagi mõistlikku deklameerida või ... no ühesõnaga mitte sittagi. ja ise naerad omaette. tahaks juba kuskile kohale jõuda, aga miskipärast ei tule üldse välja. ja mis siis. mis siis, kurat! kuhu ikka jõuda? teisielepoole evolutsioonilist kurvi kindlasti mitte ja muu eriti ei loegi ju, vähemasti mitte mingis suuremas, integraalses plaanis. sama hästi võiks üritada maavälist elu lahata ja kritiseerida ja selle üle pikemalt juurelda, aga mis kuradi maavälist elu? eksole. eksalteerima, ekvifenomenism, eksima, eksitama, ekslema, ergutama, erutama, erudeeruma, eritama, erastama, eraldama, eristama, erodeeruma, eraklik. pohhui.
2 aastat tagasi oskasin mõelda. Vahet pole kui õigesti või valesti, aga ma oskasin.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment