"Tule siia raisk! Kuradi pederast, ma tambin su ära, raisk!"

Lahjendan kultuurishokki nahhui katusega s ei tööta pilsneriga. Mõned mu inimkatsed ei meeldi mulle. Ajavad iiveldama. Aga need hoiavad teravust. Milliseid inimjõletisi on maailma loodud ja kui kuradi palju neid on! Liiguvad karja kaupa ja raiskavad õhku. Raiskavad ressursse ja tarbivad. Enamasti alkoholi ja rasestumisvastaseid vahendeid. Kui viitsivad. Või kurat teab, kas neid üldse kotib.
Kõik on sama lollakate nägudega ja keegi neist ei ütle kunagi midagi asjalikku. Kurb, masendav, viha tekitav inimliha mass. Lihaloomad. Vajavad tarastamist ja ketitamist.
Nad ei saa aru, mida keegi ütleb. Ja kui ei saa aru, tekivad nende komplekse täis kehades vibratsioonid, mis annavad ajule märku, et nüüd on midagi tussis. Ja ainus variant, mille nende mittemidagi tõlgendada suutev aju välja suudab mõelda- tegemist peab olema rünnakuga. Ja kui sind rünnatakse, siis oled nii kõva kariloom, et lähed kallale veel enne, kui sulle kallale tungitakse. Kes verisena maas ei vedele, kujutab reaalset ohtu. Nahhui, käised üles, Takso viinal kael maha ja ras ras läheb lahti kummaline olelusvõitlus, mis omakorda tekitab kummalise vibratsiooni kõikides ümbritsevates lohhides ja nende lohhitarides. Inimjäsemete ja kehavedelike paabel alaku!
Üldises rüseluses on raske midagi aru saada, eriti veel, kui oled harjunud üleüldse mitte millestki aru saama. Puhkeb sõda sõbra sünnipäeval, sõda jaanipäeval, sõda mingi jörmo hoovis või kolka turuplatsil. Pohhui! Keegi pole kellegi sõber, kõikidel on järsku põhimõtted. Olgugi, et nad selle sõna tähendust ei adu. Miljonid aastad evolutsiooni ja me oleme jõudnud selleni, et kui hormoonid möllavad, tuleb midagi peksta või nussida. Arukas.
Kuradi ilus, et on olemas üks kool, kuhu ma sisse ei saanud. Mine või sinna klassikokkutulekule. Mul on omad inimesed, kes teevad, teavad, mõtlevad, loovad. Loovalt lollakad ja irratsionaalselt reaalsed.
Mitte kunagi ei tohi kaotada sallimatust nende suhtes, keda ei tohi sallida. Mitte kunagi ei tohi kaotada teravust.
Kuskilt jookseb õrnõhuke piir tolerantsuse ja valede kompromisside vahelt. Et see säiliks, selle terviseks joon ühe õlle ja siis kerin magama. Niisama. Isoleeritult ja rahul sellega, et aeg-ajalt tuleb pähe lollakas mõte aega idiootsete ent tulemuslike katsetega sisustada.