Saturday, June 5, 2010

Dokumentatsioon.

Kõik on ära kadunud või vähemasti läinud. 12:23. Installeerid täielikus segamatuses hommikukohvi, mingid asjad on vedelema jäetud või lihtsalt ära asetatud. Märgid elutegevusest on olemas. Ehitajad ehitavad, tööandjatel on muud teha, tee äärde kerkib selline hoone, milles ajutiselt oma asju ajama hakkan. Töölised on kõik vait, neil on tööd teha. Neil on minust rohkem informatsiooni. Neid ei huvita kah.
Positivus fest 2010. Esinejate nimekiri. Muse- ahjaa, tead küll seda või teist lugu. Ausaltöeldes kuidagi... Käib kah, aga siiski popp. Scissor sisters- väga geigarlik. Palju enamasti tundmatuid nimesid. UNKLE- pole aimugi. Õhus levivad kanalid, mille kaudu on võimalik aimu saada ja üks-kaks-kolm- kõlab nagu trirhop või psühhodeelne keldrimuusika. Triphop ta on. Mingi muusikaelamus on garanteeritud!
Teadmiste ja elamuste hankimine pole teatud kontekstis töö. Mõned medikamendid ja välja minek. Üks kõndis mööda, nagu mind poleks olemas. Tal on nii kombeks. Hobune oli ka endiselt olemas ja elus. Suudad kontrollida küll ennast ja tervet elujõus hobust. Ilmselt on lootust. Platsil väike serpentiin ja kavalett, piruett ning siis metsa. Soe ja värske õhk; sitikad ja tuul.
Asjad on lihtsamaks muutunud, tekkinud on orjenteerumisvõime. Kõik need metsad, rannad, suvilarajoonid ja külad hakkavad mingit loogilist süsteemi moodustama või vähemalt annavad märku, et oled jälle kuskile jõudnud ja ilmselt oskad ka sealt edasi kuskile jõuda.
Koerad karjuvad ja inimesed, kes oma suvilates ja aiamajades midagi organiseerivad või ma ei tea... Igatahes nad karjuvad oma koerte peale ja vahivad, mõni teretab. Rand on kuradi tuuline. Tuul ajab hobuse ärevile. Tema ei taha niisama seista ja vahtida, kuidas lained vastu kive peksavad ja kormoranid ümber linnupasase Tondisaare tiirutavad.
Kiire galopp kodu poole, kuniks tee lubab. Kiire, sest on neid, kellele kodus turvalisem tundub. Vähemalt on asi kontrolli all ja olen pea-aegu kindel, et pidurid töötavad. Töötasid.
Mingi vanapaar Hondaga peatub ja tahab teada, et kas ma tean. Sest nad ei tea. Kuidas Valgutasse saada. Tegelikult võis see ka vabandus olla, et vahtida kuidas hobune heina sööb ja mina äärmiselt ebaeetilist käitumist demonstreerides sadulas koni teen. Igal juhul ei viitsinud nad mu juhatust lõpuni kuulata. Või tundus pilt neile õõvastav. Ei tea.
Postide otsas ei roninud enam kedagi, ühtegi naela ei löödud, keegi ei saaginud midagi. Huvitav.
Kust tuli narkolepsia? Miks ma iga kord, kui pea patja puudutab kohe magama jään? Pärast üheksat õhtul näiteks. Et ärgata enne kahtteist ja ringi trampima hakata.
Muide, nakatasin inimest. Ilmselt siiski gripp.
Ma ei saagi nüüd aru, kas teised magavad või on osad pudeli Carribaga kuskile kadunud. Kaalun kalmõki võimalust, aga see ei maitse eriti normaalselt. Pealegi võiks vähemalt üritada mitte käituda nagu keegi, kellele meeldib alkohol. Kohv oleks hea alternatiiv ehkki jah, vanamutt, ma tean et pole paslik öösel. Eriti veel TÜTARLAPSEL! Vanamutt ise on õnneks juba paar nädalat omas kodus suutnud passida. Olen õnnelik ja kuulan veel kaks, kolm või neli korda Tinasõdurit.

No comments:

Post a Comment