ordus

Päev 1- orduinimeste ja adminniga peituse mäng. Me mahume kappi, voodi taha,voodi alla, kardina taha, laua alla... kui vaja ei jää meist maha mitte midagi, mis annaks alust arvata, et naabrite kaebused on ratsionaalselt põhjendatud.
Päev 2- naised on purjus, parapam pam. otsustasime osta pool pilvikut. kui kaunis. naersin end pooleks ja läksin aida tn, kus toimus üldine... ma ei taha vangi minna. Zavvi katusekorteris oli kari hipisid, kel mõistus sama sassis kui juuksed.
Päev 3- olin hommikul silmipimestavalt ilus ja tulin ordusse tagasi. inimesed jälgisid, kuidas ühikatoa nurka magama jäin. poistel oli ka hea meel, et kõik ilusasti koos on ja hulkuma läinud naine tagasi jõudis.
Tegime parasjagu köögis süüa ja nalja, kui adminn kohale tuiskas. ilmselt oli end ette valmistanud selleks, et meile politsei või kapo kutsuda ja söök konfiskeerida või midagi veel hullemat.
"Mis te siin teete!?" karjus näost kahvatu adminnitädi, kes nägi veel sitem välja, kui tavalisest.
"Süüa teeme."
"Ja pärast seda??" huvitav, huvitav.
"Sööme selle söögi ära loomulikult."
Adminn ei jäänud rahule.
"Ja siis hakkate jooma??"
Ilmselt on tädil meie näod-nimed hästi teada.
"Ei hakka, pood on ju ammu kinni."
Adminn kõndis pettunult minema. Mul jäi kõht tühjaks. Läksime Aikiga Gen-i.
Kõik oli rahulik ja imelikult stabiilne. Pärast mõnda kokteili liikusime tagasi ühikasse.
Mulle helistati ja sooviti miskit kokkusaamist. Taktitundetu mina keeldus. Põhjendus; külm on. Sitaks. No on!
Uurisin taevast. Mitte midagi. Kui mul vaimselt nii hea olla poleks, satuksin ahastusse.
Minu inimesed on head inimesed.