Elektrist

Õhk on viimasel ajal tugevalt elektriseeritud. Mingid väljad kuskil on aktiveerunud; väljad, mis normaalselt on passiivseks jäänud. Lihtlabase magnettormiga seda seletada ei saa. Ma keeldun seda uskumast.
Juuksed kleepuvad seinte, põrandate, kardinate ja kõige muu külge, mis vähegi laengut kannab; riided torgivad nahka, mõtted ei püsi koos ja toit ei toida. Kui vastu teist inimest puutusin, sai ta korraliku annuse elektrit ja tegi vihase näo. Ilmselt mõjutab see jama ka meeleolu. Mõtlesin proovida ka elektrilühist või voolukatkestust korraldada, lihtsalt pistikut puutudes. Õnneks on siinsed lülitid nii turvalised, et surma ma veel- rõhutan VEEL- ei saa. Mine sa tea, milleni asjad arenevad.
Hobused ei luba tallitekke kohendada, sest nende all möllab praksuv elekter. Aga nad teavad, kui ebamugav võib elektrilöök olla, sest me kasutame elektrikarjuseid ja nad kõik on varssadena, kui nad maailmast mitte midagi ei jaganud, uudishimulikult oma pehmed ninad vastu traati pannud...
Väga hirmutav, et just praegu haige olen ja palju vedelikku tarbima pean. Ausaltöeldes tunneksin end kokkukuivanuna turvalisemalt.
Ma arvan, et peaks Tarkpeaga konsulteerima. Kui keegi üldse teab, kuidas ellu jääda, siis tema.