VI kord

PUNK ON LAHE! ÕLU ON HEA! MENT ON MUNN!
Kõnnin üüratusuures hobusekoplis ja karjun nii, sest midagi peab ju tegema. Või looks tegelaskujusid hobustest... Näed, üks on flegmaatiline, nagu kanepisuitsetaja; üks on gänster; üks on kouaeg sellise näoga, et elus pole lille kabja alla lömastanud..
Getos juhtub öösiti asju, nau mujalgi. Ainult et lõppkokkuvõttes ei taha keegi teada, mis tegelikult toimus, nagunii ei saai teada. See on nagu mini kuradi seebiseriaal, kus kõik on kõikide asi ja täiesti valed inimesed lähevad valede asjade pärast kaklema. Ja kuradi raske on magada, kui liiga kaua siin kolkas elanud intelligendid muutuvad banaalseteks või jäi alusest peale vale mulje ja nad oni sellised. Tähendab, raske on magada, kui keegi sisse sajab ja mingit kelbast ajab. Lubavad ära minna, aga pärast kuuendat korda, kui ära lähevad, tulevad veel tagasi. Lubavad mitte segada, aga ikka segavad. Ma ei taha enam vastutada selle eest, et inimesed mu ümber on idioodid!
Võistlused Säreveres jäävad vist ära. Minu ratsionaalsel poolel on kahju. Paar korda aastas avaneb võimalus koolisõitu võistelda ja siis juhtub mingi jama. Aga inimik pool minus räuskab rõõmust, sest lõpuks ometi saan endale lubada vaba nädalavahetust. Lõpuks ometi ei pea rumalate reeglite järi elama! Lõpuks ometi võin ükskõik, kui rivist väljas olla, ilma et keegi peaks seda ohtlikuks või vastikuks, sest see vähendab mu tootlikust. Halleluuja!
PS! Keegi ei küsi enam lollakaid küsimusi. Mõned on endast väljas, mõned ei saa midagi aru ja mõned on just selle pärast endast väljas, et nad midagi aru ei saa. Otsustasin massi mitte kuuluda ja asja mõistusega võtta. Magama jääda ikka ei taha.
Kardan om akõrvakuulmist ja vabal ajal HAAAAAAAAA HAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA