Sel nädalal on mu täitunud karjääri unistuse imitatsiooni nädal. Sel nädalal olen koolisõitja. Kodused trennid sital valesti mõõdetud väljakul imelikult asetatud tähtede järgi sõites, homme Liivakul J.C 2 trenni, ülehomme võistlus Heimtalis ja pühapäeval J.C trenn väga rohelise sõidukiga. Halleluuja! Üleüldiselt on Lõuna-Eesti ratsaspordijumalad mu karjeid kuulda võtnud ja tulemas on veel üks kahevõistlus ja üks koolisõit. Ehkki ma kardan küll, et mässisin end millessegi veel hullemasse, kui noorhobuste takistussõit:D Lõppude lõpuks on parkuuri viisakalt läbimine lihtsalt eneseuhkuse asi. Nulliringi võib väga koleda sõiduga ka saada, nagu ma tõestanud olen, aga koolisõidus loebki ainult korrektsus. Loodan sellele, et erinevalt sportlastest on meid õpetatud ratsastama, milles ka kogu asja tuum. Ootan põnevusega:D
Tartus käimine ei aidanud mind eriti. Stress tõusis kohe tagasi lakke, kui siia jõudsin, sest ma ei saanud oma doosi täis ja jäin kohe haigeks. Elan tänu kahtlaste kõrvalmõjudega gripijookidele. Öeldi, et ei usu, ei aja pead hulluks. Ajab ikka küll!
Mul on nüüd seinas auk, mille kaudu suhelda naabertoa asunikuga. Arutame treeningute üle ja imestame.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment