Mul on muskel

Täna käis treener. Kästi samas vaimus jätkata. Ei tea jah...
Ajasin end korralikult läbi ja jäin magama. Narkoleptikute elu: nii kui pea viltu vajub, on silm kinni.
Üldiselt hakkab see jupp, mis jõude-ja loomeelu organiseerib, mässama. Värisen ja üritan isehakanud graafikus mingit auku leida, siiani edutult. Sitt, et igatepidi on hea. Ma hammustan endal pea otsast ära ja söön end tühjaks, pärast kuulan Led Zeppelini ja naeran. Järjekord on muidugi küsitav. Kõik otsad on lahtised.
Ma ei tea, kus ma seni elanud olen, aga nüüd leidsin sahtlist kõrvaklapid. Ma ei saa rahulikult olla, sest ma kuulen kõvemini. Ma kuulan! Kurat, kui hea. Üleeksalteerumine pole kuritegu, passivne agressioon on ilus ja neurootiline vajadus erinevate lainepikkuste järele on õige!
Mul on vist skisofreenia, sest:
"See kõlab nii algeliselt!" (Mingi vaal, kes õgis krõpsu ja vaatas Robbie Williamsi videosid, Modesti kohta)
"Mingid altlaienevates pükstes lõngad! Ok, tegelt mul on suva, mulle lihtsalt ei meeldi mingi metall ja selline.) (Ossnaine Led Zeppelinist)
"Rõve keevitamine ju!" (Tüüp, kes sõitis Fordi kõrvalistmel ja pole suutnud põhikooli ära lõpetada, kommenteeris Nirvana Heart Shaped Box´i)
"Oh! See on hullult hea laul!" (Viis jörmot Cascada hitti kommenteerides)
Kui ma kõigest valesti aru saanud olen, siis selle pärast, et mul oli raske lapsepõlv.
Statistika ja informatsiooni mõttes tahaks teada anda, et kogu maailma rahvastikust ei ole naisi pool. Pigem on neid umbes 80 protsenti. Või noh, kui inimesi kuulata, tekib selline illusioon. Looduslik valik on ilmselgelt ära blokeeritud, aga selle üle kurta oleks vist küll natuke silmakirjalik. Nii on, nagu on, eksole. Hästi on.
Uuendustest nii palju, et kinnisõkutud lund nimetatakse pinnaseks ja väidetavasti peaksin rohkem saunas käima.
Korralik sete, aga ei mingit hägu, isegi kui loksutada.
Ma laseks praegu iga idioodi oma valusate lihaste kallale, ausalt.