Kole on uus ilus.

Emajõgi on üks huvitav objekt. Eriti suviti, kui fantaasiarikkamad inimesed oma alkoholilaadungite ja odavate grillvorstidega jõe kaldale võsa põletama lähevad. Mingil hipil on kindlasti kitarr ka kaasas. Kui ei ole, saadetakse keegi sellele järele, sest getho-blasta´ on liiga kallis ja kuidagi lame ka... Ise kutsume ennast ja teisi selliseid peenelt loomeinimesteks. Loomeinimestele meeldib alkohol. Ja nad haisevad hommikul lõkkesuitsu ja millegi identifitseerimatu järele. Ja kui neil külm hakkab, lähevad nad alati kõik koos kuskile, kus on soojem. Nad jäävad alati ööseks, sest neil pole vaja järgmisel päeval kuskile minna. Kui oleks, poleks nad kohale tulnud.
Mõnikord kõnnib keegi varem ära. Niisama, sest kõik asjad käivadki niisama. Välja arvatud need tähtsad asjad, millega tegeletakse siis, kui hetk õige tundub. Enamasti ei tundu ja sel pole erilist tähtsust.
Ketsipael takerdub teise jala ketsi all, maru naljakas tundub, et põlv katki on ja niigi lõhkised teksad ühe sääre võrra minimalistlikumad. Isegi stiilne tundub.
Paar suitsu on ka veel alles, selle üle on ka hea meel. Hea meel on üleüldse, sest dementsus on dementne ja vulaarsus vulgaarne. Eks hiljem vaatab, kuidas selleks või teiseks kellaajaks seda või teist asja tegema jõuab. Küll jõuab! Alati on jõudnud. Kui vaja.
Juba kaugelt vaatab- Eesti Politsei. Bussiga ja puha, päris mitu mundris meest. Keegi neist ikka suhelda viitsib.
"Tere!"
Ment1:"Tere!"
"Palun viige mind koju, ma ei jõua kõndida."
Ment1:"Ei vii. Me pole takso!"
Ment2:"Ainus tee viib arestimajja!"
"Ei aga ma tõesti ei suuda enam kõndida. Vaadake mu põlvi!"
Ment2:"Ainus tee viib arestimajja! Sinna võime sind viia."
"Ei taha arestimajja. Koju tahaks, aga ma ei jaksa..."
Ment1:"Kus su kodu on?"
"Seal, konsumi juures."
Ment1: "Nalja teed, see on ju siinsamas! Kõnni jala!"
"Ma ei jõua homseks ka kohale."
Kaarsillast lihtsalt pidi iga kord linnast tulles üle ronima. Mingi mõttetu olmetraditsioon. Vahtisime vist kolmekesi üleval. Neljakesi, kui kitarr ka arvesse võtta.
"Mängi seda... tead küll taa taa ta taaa ta taaaaaa..."
"Aa jaa! Mis see oligi...Ei, see ei saa õige olla..."
"Ei, ei! Nüüd tuleb B ja siis jälle Em."
"Aa jaa jaa jaa..."
"Keegi õlut tahab?"
"Anna mulle jah. Tuld on?"
"Oota mis see.. Ah jaa jaa jaa, G...Noh laulad ka või!?"
"Kohe, ma panen enne..."
"Kuulge, seal on politsei!"
Saime sõimata. Neid ei huvitavat tudengite traditsioonid, karjusid, et lasku me kiiresti jalga.
PS! Lodjakoja juurest 50 meetrit kesklinna poole.