Teatavasti on mu kannatus pikk, aga kui ta ükskord katkeb... Kui ta ükskord katkeb, siis ma hakkan normaalsemaid mõtteid mõtlema lähen kuskile, kus saab uuesti kannatust venitama hakata, kuni ta jälle katkeb! Või siis seda ei juhtugi.
Üks varem Britanniasse emigreerunu ütles tulevikku ette kujutades: "Tüüpiline taun Eestist, kitarriga." Aga ma võin alati valetada, et mul on kitarrikotis galašnikov. Siis olen nagu tüüpiline taun CCCP-st.
Nagu iga teine tüüpiline töönarkomaan, usun minagi sügaval sisimas, et ma ei tohiks kuskile minna, sest mind tõesti vajatakse siin, eriti praegu ja lähikuudel. Aga kui süümepiin näpistab, tuletan meelde, kuidas ükskord ähvardati:"Keegi pole asendamatu!" SIIN!? (Kodanik naerab.)
Kuni ma täpselt ei tea, mida konkreetselt tahan, luban vähemast vältida kõike seda, mida ma kindlasti ei taha.
Ma ei taha natsilikku, nartsissistlikku, egomaniakaalset, agressiivset... asja.
Ja kõikidele, kellel jääb samuti tihti puudu julgusest või lollusest: avage juutuubi kanal, otsige sealt üles Berurier Noir ja klikkige palal pealkirjaga Nuit Apache.
Ilm kisub maru vihmaseks, muide. Vihm on kõva kolm koma neli palli parem kui lumi.
No comments:
Post a Comment