aga ei:

Teate seda laulu, kus mööda teed tuli 2 meest ja siis selgus, et üks polnudki mees vaid oli naine? Ja tuul puhus ja tolmu tikkus silma? Novot!
Ma nägin inimest, kes oli teise inimese poolt nii ära ahistatud, et ta polnud enam isegi inimene. Ja ahistaja ise? Tema otsustas hoopis jooma hakata.
Hakkasin juba maha rahunema. Ütlesin endale, et asi ei ole nii hull, kui mõnikord tundub. Et ikka liialdatakse. Ja siis sain teada, et maailmas on kohti, kus inimesed kütivad inimesi. Albiinosid! Sest nad usuvad, et albiinode kehaosad toovad nende omanikele õnne. Tapad kellegi ära, raiud ta juppideks ja saad selle eest õnne! Suurepärane! Samas, nagu keegi naiivsem küsis vastuseks väitele, et vampiire pole olemas: "AGA KUST SA TEAD?!" Aga kust ma tean, et albiinode jupid ei too õnne?
Mulle on alati õnnetoovatena näinud tarkade inimeste kolbad.
Kui mu ratsutajakarjäärist midagi välja ei tule, hakkan süvamere kohal sõrmkübaraid tootma. Vaja on ainult laeva, umbes 5000 meetri pikkust köit ja plasttopse.
Ja kui ma vahin reelingul laintesse, oodates et veealune rõhk oma tööd teeks, mõtlen sellest, kuidas kunagi oli kustumatu janu teadmiste järele ja asjades selgusele jõudmine tundus võimalik.