Raiuda tahaks!

See mees oli üle elanud koonduslaagri piinad. Ta oli talunud nälga, peksimist, külma, magamatust... Ja kui temalt küsiti, kuidas ta seda tegi, vastas ta, et inimene harjub kõigega. Ta harjus paratamatusega. Valikut ju polnud.
Jajahh! Aga meie vahime päev otsa täpselt sellesse punkti, kuhu kästakse vahtida ja siis vajume ära sinna, kuhu kästakse. Me ei harju otseselt, aga vastu ka ei hakka. Huvitav.
Mind ennast ka huvitab, et huvitav.... või mida ma öelda tahtsingi? Üks mu sõbranna kasutas tihti väljendit "mäng". Et see või too mängib seda või teist mängu. Mulle ei meeldi see väljend, mulle meeldib pigem väga tegus tegusõna "teesklema". Olgem enda vastu siiski ausad- ema on sul mäng.
Teesklen, et ma ei aja end kellegi teisega segi. Kurat, kaheti mõistetav! Mitte segi, aga segamini. Noh, mitte lolliks, vaid vahetusse. Mulle ei meeldi kahekülgsed sõnad, aga kuhu ma ikka kaevata saan... Ja tegelikult meeldivad.
Muuseas, ma ikka veel ei ole unustanud, kui tänuväärne sõprusringkond mul on. Ja kui mind sunnitaks viisakalt käituma nende inimestega, kes vaatamata oma soole on hullemad eided kui mina, mõtlen heldimusega sellele, kuidas kusagil kõikide nende inimeste vahel on maskeerunud ent ometi sotsiaalselt grupeerunud inimesed, kes on unustanud labased emotsioonid ja vaevlevad kosmose käes. Inimesed, keda keegi pole aastate jooksul näinud labasest küljest. Sest nad lihtsalt pole labased. Ja jahh, ma tean ise ka ja ainult ise, mida labase all mõtlen.
Mul on see haigus, mis ei taha taanduda. Muidu on ka teistsuguseid, aga ma räägin konkreetselt: grafomaania.
Jõin ühe "karuraputuse" ära ja ootan sanktsioone, aga kurat teab...Pealegi, homme on palgapäev, mis on iseenesest suur kannatuse proov. Ma ei näe kunagi seda summat, mille töö eest saan, sest sellest suur osa kulub töö peale. See on minu igakuine ausus ja altruism. Minu panus tean-küll-millesse. Ma olen end juba ette laostanud, sest otsustasin püüda olla hea ja raha on nagunii pededele.
Mul pole tegelt sittagi öelda. Leian oma mõtetele kinnitust, aga kui need juba kord varem välja öeldud, pole ju mõtet...
Ikka veel on janu.
Ahjaa! Leidsin ühe raamatu, mida selle omanik pole kindlapeale kunagi lugenud. Raske lugeda, kui keelt ei mõista. Ilus oleks öelda, et mul hakkas raamatust kahju ja lugesin teda lohutuseks ise. Aga ma ei hakka valetama- tahtsin Munch`i kohta teada. Kurat võtaks!! Lugege või saage muul moel teada, kuidas sündis maal pealkirjaga Karje. Empiiriline sünnitis, mida kõik vahivad, nagu saaks aru.
Jeesuse Kristuse nimel- kui ma ütlen et tulen 10 minuti pärast oma suitsupakile järele, siis võibolla katsuksite kuidagimoodi oma suguaktiga kannatada? Hoida end natukene tagasi mõne minuti jooksul? Kümnendat tuhandet korda: MILJONEID AASTAID EVOLUTSIOONI JA M I L L E N I ME OLEME JÕUDNUD??!!
Sel hetkel, kui karuraputuse pudelis kasvas tühjus võrreldes täidetusega otsatuks, kasvas mu janu veelgi.
Aga ma püüan kannatada, nagu tulevikuinimesed teiseltpoolt evolutsioonilist kurvi seda teeksid.