6 trenni jagu veini on mõnusam kui 6 trenni.

Algkool on täis lühikesi õelaid inimesi, kes ei aja õpetajat nutma ainult siis, kui vanemad tundidesse korda hoidma tulevad. Vahetunnis pekstakse nagunii.
*"Milliseid koolivägivalla vorme veel on?"
"Peksmine!"
"Kiusamine!"
*"Jah, paneme need ka kirja. Milliseid veel võib olla?"
"Varastamine!"
"Kristo varastas mu pastaka ära!"
*"Nimesid ei nimeta! Millisid veel on?"
"Sõimamine!"
"Vägistamine!"
"Sülitamine!"
"Mind vägistas üks suur mees!"
Klassis läeb kaoseks, kõik karjuvad erinevaid vastuseid. Raske on midagi eristada, kuni kuskilt karjumise seest kostub:
"FARMI GABRIEL!"
-Allikas: lapsevanema koduvideo viienda klassi tunnist.
Teen erinevaid plaane ja imestan selle üle, kuidas aja liikumise kiirus on pöördvõrdeline plaanide arvuga.
Esiteks kavatsen päevas iga trenni kohta ära juua pool liitrit punast veini. Teiseks hakkan propageerima IRL-i, ostan endale räigete pangalanude eest kuskile Tartu piirile mõned kuupmeetrit maad ja kohe, kui IRL võimul, astun tagasi ülikooli, keeldudes igasugustest katsetest, sest nii palju kui neil on teada vaja, katkesid mu õpingud just majanduslikel põhjustel. Elu hakkab olema hea!
Kolmandaks põrun autokoolis nii kaua, kuni mind ei sunnita enam lube tegema. Sest ma ei taha saada maanteemõrvariks ja ma tõesõna usun, et mulle ei tohiks lube anda.
Neljandaks võiks sel aastal ometigi treenerikoolituse ära teha. Selleks saan raha IRL-lt, kes lubas: Kahekordistame noortespordi rahastamise. Sporti ma ju teen ja seda rahastatakse tõepoolest heal juhul pooleldi!
Rutiin tapab, seetõttu tegelen vabal ajal ajaviiteks muuhulgas statistikaga. Ilmneb, et kui tahaksin 2010 aasta trennid ühe korraga ära teha, peaksin 41 ööpäeva pausideta sõitma.
Lucyd dreaming on harvaks nähtusks muutunud. Viimastel kordadel olen täheldanud ka uskumatut pohhuismi. "Midagi on valesti. Miski ei klapi. Äkki ma näen und? Ahahh, see ongi uni. Noh..." Ja ma lihtsalt vahin, kuni ärkan või sügavasse unne vajun. Hommikul lähed mossis näoga kööki ja ei ütle inimestele tere ka, sest suutsid end magades välja vihastada.
Palun inimestel, kes varastasid mu privileegi olla viimane, kes uinub, end tagasi hoida, kui uks lahti on. Vabameelsus on teretulnud, aga mõned siiski vajavad mingitki privaatsust.
Ma pole üritanud jätta muljet, et mandun. See ongi nii. Teretulemast ühiskonna privileegsesse massi.