Tartu-Riia maanteel Nõo kandis on pehme rööbas, kuhu ei soovita sattuda. Sain avariilist adrenaliini maitsta. Veider on vastassuuna vööndis tiireldes igasugust kontrolli omamata oodata, kuna toimub kokkupõrge. Õnneks lendasime teeäärse valli, mitte teise auto otsa.
Igasuguseid abistajaid kogunes nelja auto jagu ja kui lõpuks teele tagasi saime- tervete ja töötava autoga- lendas meist 50 meetrit Tartu poole sama moodi teeserva järgmine auto. Seal seista tundus sama turvaline nagu raudteel magamine. Kohalikud ütlesid, et meie olime sel päeval neljandad, kes seal hange lendasid ja vaevalt, et see viies viimaseks jäi. Nii "hästi" hooldatud maanteedel on mõistlik kiirus 70 km/h. Getosse jõudes selgus, et siin on teisel autol ka vahepeal stange eest ära kaotatud. Täna käisime poes päris kaua, sest mina üle 50 sõita ei julge. Ma arvan, et järgmisel korral hobuste veokaga võistlustele minnes pean end eelnevalt uimastama, sest selles liigelda on veel jubedam. Eestalsed on joodikrahvas ja alkoholi aktsiis on päris korralik, võibolla siiski leiaks kuskilt raha, millega need surmarajad normaalseteks teedeks muuta?
Kuskil Harjumaal kukkus mingi maneez kokku, mis innustas siinseid meie maneezi katust kiiremini lumest puhastama. Viimastes trennides on üsna kõhe tunne olnud. Igal pool varitseb oht! Kõige mõistlikum oleks kevadeni tuppa varjuda või normaalsemasse kliimasse kolida, aga selleks peab ju kah liiklema.
Lumi on puhas vägivald.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment