Huvitav. Ilmneb, et mõni maksimum on ikka tunduvalt vähem kui maksimum. Selle peale joon ära ühe Alexandri ja kuulan veel kõvemini veel rohkem BRMC-d. Muusika on kõige suurem reaalne nauding maailmas. Jah, sellele pretendeeringi...
Täna on ülerahvastatus ja siiski- üheksast inimesest on ainuke ärkvelolev organism isik, kelle pealkiri siin toas on Mina. Joon nende õlled ära ja päästan pisiasju, mille nad kõik unustasid. Homme on imelikum päev kui täna. Homme lähevad kõik ära. Need, kes siin ei ela, lähevad kindlasti ära.
See on hämmastav, mida kõike suudab välja mõelda iseenese poolt represseeritud inimese aju isolatsioonitingimustes! Kui ainult leiaks vähem vabandusi, et akte mitte korda saata! Kuigi tekkis ka mõte, et võibolla oleks meil aeg ühiskonnana edasi liikuda ja hakata elama nii, nagu minu arvates võibolla isegi kuidagi moodi ehk saaks. Paremini isegi. Rohkem alla neelata, aga kaks korda rohkem süüa. Või kolm. Nii palju kui keegi kannatab!
Kujutage ette ühte kõige paremat asja. Ja nüüd kujutage ette, et teil on seda 40. Ja et teist sorti selliseid on veel tuhandeid. Kompensatsioon tundub enamasti halva positiivne tagajärg. Aga ma küll ei tea, mida siin veel kompenseerida on. Ma olen niisama saanud. Asju.
Kui oleks lõpmatus koguses gigabaite, masin, kuhu need kõik salvestada ja helilainete mehhanism, ei läheks ma kunagi magama. Ma kõndisin ükskord pärast viie tunnist trenni 9 kilomeetrit, sest ma ei saanud paigal püsida. Rütm on tahe, tahe on maailma alus. Eksole, Schopenhauerist kasvasin küll välja, aga see ei tähenda, et ma tema tõeseid teooriaid ära viskama peaks hakkama. Muide, relativisti käest ei saa küsida, kust ta teab, mis on tõene.
Hoplaa! Hoopis huvitav ülesanne: kas ja kuidas valida kahe asja vahel, mis ei puutu absoluutselt teineteisesse, aga mõlemad koos oleks vale?
Olen purjus ja väsinud, aga oi, kui üleeksalteerunud!
Muide, mis puutub hägusse... :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment